Käisime mere ääres, ei näinud midagi. Värve ei olnud. Kollakasvalge päike otse näkku, hallikasvalge vesi ja sinakasvalge taevas. Merekivikesed, mis oleks pidanud olema värvilised, olid hallid. Siis istusin ja vahtisin ühte ja sedasama kivi, kuidas ta laineid õhku loopis, kuni päike loojudes kollaseks läks.
Ja siis roosakasoranžiks.
Suur maalritöö algas alles päris pimedas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar