Okkad

Ohakas. Valmis suhtlema.

Mütsikud

Kõige tõenäolisemalt oranž mütsik(Mycena acicula) ja lillakas turbasammal (Sphagnum magellanicum). Kikepera raba.

Veealused

Eestis on leitud 37 liiki turbasammalt (Sphagnum), mida sfagnoloogid oskavad üksteisest eristada põhiliselt luubi ja mikroskoobi abil, aga ka kasvukoha järgi. Selle sambla leidsin Kikeperas udupehmena madalas rabavees hõljumas.

Viimane kuld

Täiskuuvalgus

Päikselaik

Viimastes kiirtes

Takistusriba

Mürgine marmelaad

Harilik maavits (Solanum dulcamara).

Papagoi all paremas nurgas

Suurnokk-vint (Coccothraustes coccothraustes) on meie päevalillede kõige oodatum külaline.

Sülem

Kauemaks õunapuu otsa jäänud pere on asunud oksa külge kärge meisterdama. Pilt tehtud septembri alguses.

Puhtu tamm

Läänemaa pastell

Vaade Uisu pangalt.

Sootihane

Vähemalt ma arvan, et sootihane. Põhjatihase pea peaks jämedam olema. Nende kahe määramisega olen alati hädas.

Oma aia rõõmud

Trollius

Nagu "Põhjamaa õistaimedest" lugesin, on kullerkupu ladinakeelne nimetus Trollius europaea hoopis poolenisti saksakeelne - "troll" tähendab kera. Oleks ju võinud selle sõna eesti keelest laenata, siis oleks euroopa troll!

September, kullerkuppude aeg

Aastad ei ole vennad

Sügisene Vändra jõgi Järvakul aastal 2008 ...

... ja aastal 2006. Sama koht.

Toonela linnud

Noored must-toonekured ristikus nuumal. Vihmasel päeval on saaki rohkesti ja mööduvatest autodest välja ei tehta. Haruldusi vaatama jäävate seltskondade eest eemaldutakse ohutusse kaugusse ja jätkatakse söömaaega.

Karukold (Lycopodium clavatum)

Karukold on karulikult karvane. Eospead mitmekaupa ja varre otsas.

Harilik ungrukold (Huperzia selago)

See kasvukoht lagedal rabarajal ei ole ungrukollale kõige tüüpilisem, sellest vist ka muidu tumerohelise taime kollakas väljanägemine. Pildile jäänud koos naabrite - kanarbiku ja valge nokkheinaga (teate küll, see mis mülgastel rõõmsalt rohetab).

Sinikad

Vaiste rand

Harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina)

Ainult naistesõnajalal on eospesad koma- või lausa hobuserauakujulised.

Ääris-niiduritsikas (Metrioptera roeselii)

Ritsikas või tirts - kuidas vahet teha? Kõige lihtsam on tundlate pikkuse järgi: ritsikatel pikad, tirtslastel lühikesed. Ääris- ja harilik niiduritsikas on üsna sarnased, kuid harilikul niiduritsikal on keha alakülg alati roheline. Üpris tavalised mõlemad.

Liiv-merisinep (Cakile maritima)

Soolalemb, kes oma kõdrad ja võrsetükid tormilainetega aina uutele randadele saadab.

Unenäoline

Öölane näsiniinel

Näsiniine (Daphne mezereum) läikivpunased luuviljad ootavad linde einele, et seemned uutesse kasvukohtadesse külvata. Lindudele ei tee näsiniine mürk midagi. Marjade vahele on päevaseks uinakuks varjunud aru-tähtöölane (Autographa bractea), kelle paljad rohelised röövikud toituvad hoopis nõgestel, harakputkel ja hunditubakatel.

Kevadine õitevaht.

Laukad

Lõo raba kohal asutavad vihmapilved lahkuma.

Muneb

Kilplutikaline Palomena prasina (miks tal küll eestikeelset nime ei ole?) arvab T-särgi munemiseks sobiliku olevat.

Põualiblikas

Aporia crataegi. Emane, sest tiivad on üsna läbipaistvad.

Peitus

Harilik kannikesetäpik

Kollad

Kattekollal (Lycopodium annotinum) on eospäid alati üks ja see kinnitub varre tippu vahetult pärast lehti.

Tumerohelisem ja tüsedam harilik ungrukold (Huperzia selago) on haruldasem. Eospesad lehtede kaenlas ei paista kohe silma. Vars haruneb korduvalt kaheks. Ungur tähendab kohitsejat, aga kuidas ungrukold omale nime sai, ei õnnestunud välja uurida. Seda taime saab kasutada alkoholi- ja nikotiinisõltuvuse raviks, sest selles sisalduv alkaloid selaginiin põhjustab nimetatud mõnuainete mõjul tugevnevat iiveldust. Ungrukollast pärg avitavat peavalu puhul.

Kopravetel

Raudteeäärses kraavis on kobraste kuningriik. Igal aastal lõhuvad raudteemehed tammid ära ja igal kevadel ehitatakse uued. Varem käis kobraste tunnel raudtee alt läbi, nüüd on see killustikuga täidetud ja märg rada jookseb üle rööbaste.

Juured

Maa-alused meistriteosed, mida me tavaliselt ei näe.

Põisrooste männil (Coleosporium spp.)

Noored männid nakatuvad seeneeostega sügisel, viljakehad ilmuvad okastele järgmisel kevadel. Kuigi mõned puukesed näevad päris õnnetud välja, pole vaja muretseda - põisrooste taime ei hävita, sest pungad ja noored kasvud jäävad kahjustamata. Põiekestest väljuv eostolm nakatab kellukaid või paiselehti, kus seen kasvab sügiseni, et jälle männiokastele asuda.

Mahlane suutäis

See kiskja on ämblikulaadsete klassi, koibikuliste seltsi kuuluv harilik pikkjalg (Phalangium opilio), Eestis tavaline taimestikuelanik. Erinevalt ämblikest ei ime koibikud putukaid tühjaks, vaid õgivad kõige naha ja karvadega.

Lodjapuu õitseb

Servmised, putukate peibutuseks mõeldud õied on juba lahti, pisikesed viljakad õied kohe puhkemas. Samal taimel imetlesin varsakapjade õitsemise aegu mulluseid marju.

Õdus õhtu hiireviuga

Kuri kuldking