Kes sööb sammalt?

Ütle veel, et sammalt ei sööda. Põhja-Skandinaavias ja Venemaal taigas elavad metslemmingud toituvadki põhiliselt samblast, eriti sobivad neile kaksikhambad. Natuke mekivad sammalt ka põhjapõdrad ja pilt tõestab, et ka šoti mägiveised, kuigi see ei toida - seitse kilo sammalt annab sama koguse energiat kui pool kilo heina.

Vestab nokka, vaatab targasti... (J.Liiv)

Siniroosa õhtu Pärnu jõel

Laanerähn koorib kuivanud kuuske

Ilma kollase mütsita, järelikult emaslind.

Silmus

Nuiad tuules

Pildike oktoobrist

Tänasest värskest lumest on pilt veel tegemata.

Plasmoodium

Limakuid ei peeta enam seenteks. Maailmas olevat neid ligi 900 liiki. Kui toiduks vajalikud seened-bakterid on saadaval, elavad limakud iseseisvate mikroskoopiliste amööbidena. Toiduvarude lõppedes eritavad nad üksteise leidmiseks signaalmolekule ja ühinevad suuremaks organismiks, mis roomab valguse kätte ja moodustab eospead.

Lainjas lehiksammal (Plagiomnium undulatum)

Kui õisi ei ole ja vihm valitseb,  saabub niisketes võsaalustes sambla-aeg. Suvekuivas kägardunud lehed sirguvad ja jõeäärne pori kattub õrnade lillemustritega.

Öökülm kasvatab roose

Kiikuja

Sookollad suhkru ja jõhvikaga

Kiviaia karvamütsid. Õrn tuhmik (Anomodon longifolius)

Sügis Kellissaares

Päike möllab mustikates

Udu kodu on Kaansoos

Vastu klaaslage

Head suusahooaja algust!

Suvised kiisud

Parasiit ja peremees

Hirvepähkli-kedristõlvikud leidsin kraavitatud siirdesoost männiriisikaid korjates. Veidi ettevaatlikku näputööd, ja ka peidulise eluviisiga peremees teraline hirvepähkel nõustus pildile jääma.

Ilus ilm täna

Vastandvärvid

Mädara jõgi

Kännumamplid uduvihmas

Märkamisharjutus 3

-  Praks!  -  ?????  -  Vihje-vihje, ma lehvitan ühe kõrvaga!   -  Ahhaa, kõrvad... ja sarved. Õuh!   -   Heh, nii peenikese häälega pulli tahaks peris näha. Sellega mind küll duellile ei kutsu, vaata, mul üks sarv juba kühvli moodi.

Pilvik ja päike

Läik-ulmik (Hypnum cupressiforme)

Väga tavaline ja väga polümorfne liik, mis puutüvedel kasvab sageli pikkade juustena, ...

... aga kividele ja puujuurtele moodustab kompaktsetest patsikestest kasuka.

Sokupoiss roheluses

Verev kurereha (Geranium sanguineum)

Verev kurereha annab kaks etendust aastas. Sügisene verevus on õitest uhkem.

Märkamisharjutus 2 - sookäpp

Sookäpp on pisike silmamoondaja. Leiad taime üles, hetke pärast uuesti vaadates on ta kadunud. Vahel vaatad tükk aega sama kohta, enne kui ta uuesti ilmub.  Tema seemned on väikseimad Euroopas, umbes 1/10 mm ja võivad tolmuna lennata. Sootaimed vajavad viisi, kuidas vältida pealekasvava turbasambla alla mattumist. Sookäpp kasvatab igal aastal uue mugula eelmisest paar sentimeetrit kõrgemale ja suudab sel moel pinnal püsida.

Taarikõnnu kauneim mari

Loom

Ma tahtsin kopra pilti teha. Välja tuli ... ma ei tea kes.

Südasuvi, südapäev

Linalehine maasapp (Centaurium litorale)

Laseb leiba luusse

Totaalne muutumine - before and after

Rohukedriku omapärasest elukäigust kirjutas Urmas Tartes käesoleva aasta esimeses "Loodusesõbras".

Pehme ja karvane

Karukold

Märkamisharjutus

Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides).

Harakkuljus

Prangli saarel on neid palju.

Soo-neiuvaip (Epipactis palustris)

Mets-hiirehernes (Vicia sylvatica)

Mets-hiirehernes kasvab metsas ja võib ronida pooleteise meetri kõrgusele. Lehekesed on vahelduvad, mitte vastakud nagu teistel hiirehernestel, selle järgi saab taime ära tunda, kui ta ei õitse.

Koopakonn

Tilluke konnalaps ronib välja oma urust, kus ta koos kolme kaaslasega palava suvepäeva eest varju leidis. Veeäärne liivik on neid urgusid täis - mõnes terve peotäis konni, väiksemad augud mahutavad täpselt ühe konnapoja.

Öösärkide paraad

Balti sõrmkäpa õied meenutavad justkui öösärkides tädikesi...
Selline müür saab võimalikuks, kui tütarsibulatest kasvanud taimed emaga ühepikkuseks sirguvad.