Ussilakk (Paris quadrifolia) õitseb

"Mini-Porun"

Et kogeda sääski ja laanesõnajalgade karget aroomi, pole vaja kodust kaugele sõita. Boonuseks laanepuukide puudumine.

Erilehine kammtupik (Lophocolea heterophylla)

Võsud.

Sporofüüdid.

Karvane

Palu-karukell (Pulsatilla patens)

Palu-karukellal on parim enne möödas, aga see õis oskab ka küpsemas eas värske välja näha.

Kevadkogrits (Gyromitra esculenta)

Kõlbab süüa, aga liiv krigiseb hamba all. Mürgisuse tõttu nõuab kahekordset kupatamist.

Käopäkk täies õies

Käopäkk (Lathraea squamaria)

Käopäkk upitab end kevadel korraks pitsiliste lehejäänuste vahelt püsti, et äraõitsenuna jälle häbelikult maa alla pimedusse pugeda.

Metsamajandus kopra moodi

Ka põdrale on pruukosti pakutud.

Maapunnik (Byssonectria terrestris) ja kobarik (Pseudombrophila aggregata)

Punnik (oranž) ja kobarik (pruun) armastavad ammoniaaki ja kasvavad põdra uriiniga kastetud pinnal. Paar aastat tagasi oli neist juttu ka "Eesti Looduses": http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=3322

Harilik tiivik (Fissidens adianthoides)

Tänu reedel eesseisvale samblaeksamile (muidugi mitte minul) sain laupäeval Eesti 583 samblaliigist tuttavaks umbes 35-ga. Neist kümmekond on sellised, mille määramiseks on vaja prille, luupi või lausa mikroskoopi.

Ei ole ülased