Küü

Saaremaa folkloori veebikogumikus saaremaa.folklore.ee leidub järgmine lugu:
Mikspärast on angrias kalade seast keige enam ussi nägu. Vanal ajal ütlend üks väga vihane uss: „Oleks Jumal mulle jalad alla loond, siis [oleksin] mina ühe ööga üheksma maja uksed kinni pannud selle viisiga, et sääl keik oleksin surmand.“ Et taevaisa ooplemist ei kannata, siis löönd tema see kihvtise looma pooleks ja ütlend: „Et sa mind oled vihastand, tahan ma sind nüüd pooleks lüüa: üks pool merese keige magusamaks kalaks ja teine pool maa peale köige näotumaks ussiks.“ Nenda on siis jäänd angeriakala keige enam ussi nägu. Ja küü-uss – lühike, jäme ja köva ja abras kui ära mädanend vitsaraag. Kirja pannud Karl Gustav Jansen Karja kihelkonnas 1870. a-tel (H I 4, 561/2 (3)). [Aa US 62]

Ei vanasti teadnud keegi midagi heasüdamlikest jalututest sisalikest. Üks nõeluss puha.

Ulme

Leida neid pisikesi rohelisi mehikesi Kesk-Eestist kuulub justnimelt ulme valdkonda, sest see sammal on "ette nähtud" põhiliselt Hiiumaa vanade metsade pehkinud nottidele ja näpuotsaga ka Ruhnu ja Saaremaale. Nüüd siis ka Järvamaal. Rohelisel hiidkupral puuduvad märgatavad lehed. Sügisel ilmub värske roheline sporofüüt, mis püsib üsna muutumatuna aprillini. Siis kupar paisub, kaldub ja kolletub. Selgmine kutiikula rebeneb, jättes endast järele räbalatest randi. Eosed vabanevad juunist augustini. LK I.

Konspiraator

Kõrged kännud

Kaks valgemädanikust puretud säilikpuud on senise eluga lõpparve teinud ja keskenduvad edaspidi majutusteenuse pakkumisele.

Tema Majesteet täies hiilguses

Napilt Raplamaal

Lehitu pisikäpp all paremas nurgas

Soopihl

Pesavalvur

Aasta orhidee

Ka Vändra vallas olemas!

Juba õitsevad

Pilt on tehtud 11. juunil. Suure metsa all polnud veel ühtki avanenud õit, häilukohast kännu otsast leidsin esimese kuljuserivi. Nüüdseks on kindlasti õitsejaid rohkem.

Kingaproov

Pisipahtlikud

Lustlikud kevadseened kasvavad lausa vees kõdunenud okstel ja lehtedel või sammalde vahel. Raamat ütleb, et Eestis leidub harva.