Kabja-keratiiniseen (Onygena equina)

Põdra sõral

Merekivike

Sõtkad on kartmatud tormilinnud

Pühapäevane tuuleke oli minusuguse maaroti jaoks üsna torm. Sõtkad näisid ilma nautivat ja lustisid just seal, kus suuremad lained murdusid, et mitte kaldale jõuda. Kui vahune veemass pähe hakkas kukkuma, siis sukeldusid.

Päris kõhe ennast nende asemele kujutleda.

Seebikaminutid aiamaal

Killuke päikest

Vana ja noor

Rosett

Viltjas udesammal (Trichocolea tomentella)

Jälle on sammal see, mis üha maad vallutavas pruunis silma rõõmustab.

Viltjas udesammal meenutab mulle alati jäälilli. Miks nii karge välimuse juures selline nimi?

Vaatame mikroskoobiga!

Lihtsalt mets

Uduvihmane ja soe. Eelmisel aastal samal ajal avasin suusahooaja.

Kevadel avatud hoidis (24.04.2013)

Sügis teeb rabakraavis värvilisi lehti sisse. Siis kevadel hea kaane alt võtta.

Vihmane

Quasimodo

Harilik varjusamblik (Caenotheca furfuracea)

Ümberkukkunud puude juurtel hämarates kohtades võib sageli leida vetikatetaolist rohekat kirmet. Lähemalt vaadates on näha sambliku peene jalaga apoteetsiumid.

Jõuproov

Põhjatorik ja seenealune

Põhjatorik (Climacocystis borealis) on üheaastane, lihava sitkekiulise viljakehaga seen, mis kasvab vanadel kuusekändudel ja vahel harva ka elusal puul. Roheline elukas on arvatavasti juhukülaline.

Gravitatsioon

Ilu ei panda padaje

Korallnarmik (Hericium coralloides)

Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum)

Väike ca 5mm pikkuste võsudega kõdupuidul kasvav lehthelviksammal. LK III.

Rand-kesalill (Matricaria maritima)

Maandatud energia

Kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad. Üleeile hommikul Kurgjal.

Hapukurgihooaeg

Kauni kuldkinga õitest viljub keskmiselt 15%. Kupar mahutab ca 10 000 imekerget seemet, mis kupra lõhkemise järel tuulega levivad. Seeme vajab idanemiseks mükoriisaseent, õitsemiseni jõuab noor taim 15-aastaselt. Puhmikud tekivad risoomide harunemisel, mis kasvavad ainult mõni cm aastas, nii et suuremad kogumikud peavad olema mitukümmend aastat vanad. 

Luhatäpik loeb käoraamatut

Märtsine Abruka

Tänase ilmaga sobib talve meenutada.

Roomav öövilge (Goodyera repens)

Tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens)

Rohutirts turnib harilikul keelikurohul (Carlina vulgaris)

Tegelikult harilik lauluritsikas (Tettigonia cantans).

Raipeseened

Kuningakübar (Moneses uniflora)

Kollakas sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata ssp. ochroleuca)

Kollakas sõrmkäpp on kahkjaspunase sõrmkäpa väiksema esinemissagedusega alamliik.

Ööviiul

Metsa vahel hõljuvad praegu hurmavad lõhnapilved. Kahelehine käokeel meelitab tolmendajaid - pika imilondiga liblikaid. Imilondi sügavale õiekannusesse nektari järele sirutudes kleepuvad tolmupakikesed londi külge ja viiakse nii järgmisele õiele. Mida pikem kannus, seda parem viljastumine.

Väike nõgisamblik (Parmeliella triptophylla)

Nõgisamblikku võib leida vanades niisketes leht- ja segametsades lehtpuude koorel. LK II.

Harilik maokeel (Ophioglossum vulgatum)

Omapärane sõnajalgtaim, mida leidub rohkem Lääne-Eestis, meie kandis on teda vähe. Kahjuks ei olnud ühelegi minu leitud taimele kasvanud lehe viljakat osa - vart ja selle otsas troonivat tõlvikusarnast sporangiumi.

Kõdu-koralljuur, tegelik elu

Kas kõdu-koralljuur on rammus endaga rahulolev orhidee sumedas rohelises udus? Oh ei, tegelik elu on midagi muud. Pildil 3 taime.

Varahommik villpeadega

Kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) - aasta orhidee

Siiski mitte nii armetu

Piniseva printsi külaskäigu järel hakkavad kuprad kiiresti paisuma. Õied aga ei närbu niiskes varjulises metsaaluses veel kaua, nagu nemad ei õitsekski asja pärast. Käopõll oleks kui lihtsalt enda rõõmuks uhke ja kaunis, tillukene kui tulnukas härjapõlvlaste maailmast.

Väike käopõll (Listera cordata) - kõige armetum lill

Küüvitsaroosa

Harilik porss (Myrica gale)

Järve ääres ja rabaservas lehvib porssade kohal magus lõhnapilv. Isastaimed.

Emastaimed.

Hull metsis

Maikuus on emaslinnud juba pesaga ametis ja mängupaikades käivad ainult isased. Hullu metsise testosteroonitase on kuni 5 korda normaalsest kõrgem, ta tegutseb, kus juhtub, ründab, keda iganes ja paaritab kasvõi topist. Soome teadlased hindavad ebanormaalse käitumise sageduseks 1% (Milonoff, M.; Hissa, R.; Silverin, B.,1992). Hullus tabab sagedamini noori, alla 3-aastaseid kukkesid, kel veel oma territooriumile õigust ei ole, või siis mingil muul põhjusel mänguplatsita jäänud linde.
See sulgiv (või tappa saanud?) kukk jooksis meile vastu Kurgja lähistel ja esitas üsna rahumeelselt oma repertuaari, seejärel kadus metsa alla.