Pehme ja karvane

Karukold

Märkamisharjutus

Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides).

Harakkuljus

Prangli saarel on neid palju.

Soo-neiuvaip (Epipactis palustris)

Mets-hiirehernes (Vicia sylvatica)

Mets-hiirehernes kasvab metsas ja võib ronida pooleteise meetri kõrgusele. Lehekesed on vahelduvad, mitte vastakud nagu teistel hiirehernestel, selle järgi saab taime ära tunda, kui ta ei õitse.

Koopakonn

Tilluke konnalaps ronib välja oma urust, kus ta koos kolme kaaslasega palava suvepäeva eest varju leidis. Veeäärne liivik on neid urgusid täis - mõnes terve peotäis konni, väiksemad augud mahutavad täpselt ühe konnapoja.

Öösärkide paraad

Balti sõrmkäpa õied meenutavad justkui öösärkides tädikesi...
Selline müür saab võimalikuks, kui tütarsibulatest kasvanud taimed emaga ühepikkuseks sirguvad.